Sanktsioonid Iraani „punase kulla“ äri ei kõiguta

Vürtsi nimi on safran. Kõrgeima kvaliteediga vürtsi grammihind ulatub 65 dollarini, mis tähendab, et see on isegi kullast kallim. Selle hinda on kõrgel hoidnud töömahukad saagikoristusmeetodid. Koristuse käigus tuleb käsitsi eemaldada 70 000 Crocus Sativa lillelt 200 000 punast kiudu.

Safranit toodetaksegi kõige enam Iraanis, kus kasvatamise traditsioon on kestnud juba 3000 aastat. Maailmas toodetakse iga aasta 250 tonni safranit, millest Iraani toodang moodustab 90 protsenti. Iraanis on unikaalsed ökoloogilised tingimused, mis aitavad kasvada tugeva maitse ja lõhnaga taimedel. Nendest taimedest saadavat vürtsi kasutatakse laialdaselt ka Iraani köögis.

Viimastel aastatel on äri rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu aga keerulisemaks muutunud. Varasemalt suurt tulu toonud Euroopa, USA ja Kanada turgudele pole enam ligipääsu ning Iraani pangad on globaalsest finantssüsteemist välja jäetud.

„Me ei saa panku kasutada,“ ütles Safran Rowhani tegevjuht Mehrdad Rowhani, kes tegutseb Kohorosani provintsis, mis toodab 70 protsenti Iraani kogusaagist. „Me peame kasutama privaatseid sõnumikandjad, mis on kallid. Me peame klientidega otse suhtlema ja neid usaldama, et nad meile maksavad. Vahepeal nad teevad sohki.“

Paljud Iraani firmad on üle läinud ka bratertehingute peale. Näiteks India ja Hiina partnerid saadavad vürtside eest tihtipeale vastu teisi kaupu ja toiduaineid.

Iraani tootjad on leidnud palju viise, kuidas olukorras toime tulla ja see on aidanud safrani eksporti isegi tõsta – 2014. aastal tõusis eksport 36 protsendi võrra.